Lubadused, eesmärgid, uus aasta, uus mina, uus elu…?!
Lubadused, eesmärgid, uus aasta, uus mina, uus elu…?!

Lubadused, eesmärgid, uus aasta, uus mina, uus elu…?!

Mitu korda oled andnud “lubaduse” või seadnud eesmärgi ning seejärel pole seda saavutanud ja endas pettunud?
Minul kadus enda omade kokku lugemisel järg ära ning ma pole ilmselt ainuke.

 

The thing is… eesmärkide saavutamise probleem ei seisne tavaliselt selles, et me “ebaõnnestusime” või “ei töötanud piisavalt”, vaid see, et meie eesmärgid ei olnud tõenäoliselt piisavalt selged ja kirjeldavad, et pakkuda meile tegevusplaani ja juhiseid nendeni jõudmiseks.

Ehk… fookus oli tulemuseesmärgil, mitte tegevuseesmärgil. Või siis polnud see eesmärk tegelikult päriselt kooskõlas sinu ülejäänud eluga ehk teostatav.

Eeemm… Misasja…? 😉

Jep, endale tagasilöökide tekitamine saab alguse esmapilgul isegi veidi üllatavast kohast – tulemuseesmärkide seadmisest. Tulemuse saavutamises on osalejaid ja muutujaid sageli rohkem kui üks, rohkem kui ainult meie endi võimekus või oskused või tahtmine. See tekitab frustratsiooni – sageli tegime n.ö parimat, aga välja tuli – meist osaliselt või täielikult mitte sõltuvatel põhjustel… nagu alati.

Aga… mis juhtub siis, kui suuname tähelepanu hoopis tegevuseesmärkidele?! Psühholoogide sõnul kasvab isa asju ära teha sel viisil umbes 2-3 korda. Lisaks, selgus, et mida ma tegema pean, on oluliselt suurem.

Mis asi on tegevuseesmärk? See on tegevus, millel on võtmetähtsus soovitud eesmärgi saavutamises.

Näiteks:

  • kui soovid joosta 10 km distantsi Tallinna Maratonil, siis on võtmeteguriks harjutada jooksmist ehk käia regulaarselt jooksmas;
  • kui soovime kirjutada paremaid kirjatükke, siis võtmetegur on kirjutamise tegevus ise;
  • kui soovime jõusaalis trenni teha, siis võtmetegu on sinna kohale jõuda jne.

See kõlab juba nagu plaan, või mis?

Vajalikele tegevustele endile ja tegevuseesmärkidele keskendudes tekib enesekindlus: teen tegevusplaani ning selle täitmine ongi see õnnestumine, mis tekitab, hoiab ja isegi tõstab motivatsiooni.

Siiski, siiski… see ei tähenda, et tulemuseesmärke ei peaks seadma. Peaks ikka ja need võiksid olla ikkagi ka üsna ambitsioonikad. Nimelt, spordipsühholoogid räägivad, et hea tulemuseesmärk on selline, mille ära tegemisel on 70-80% tõenäosust. Aga… need on siis pigem sihi ja suuna andjad, millele saab ja peab ehitama tegevusplaani.

Ideaalis võiks tegutsemine välja näha nii:

  1. tulemussihi seadmine;
  2. tegevusplaan, kuidas sinna jõuda ehk need tegevused, mis tuleb selle tulemuse jaoks ära teha;
  3. “unusta” tulemuseesmärk ehk see seatud siht ning
  4. pane energia ja kirg tegevuste endi peale.

Läbimõeldud eesmärkide seadmist täna, homme, ülehomme ja igal järgneval päeval!